Arvestatavalt toimub interneti pidev kasv jätkuvalt veel ülemaailmsel tasandil. Siiski peab aja möödudes hakkama tegema vahet kahel protsessil: internetikasvu langus lääneriikides ja internetikasutuse pidev tõus arenguriikides.

Peamiseks põhjuseks pole kindlasti see, et lääneriikides tekiks väiksem huvi interneti vastu. Ilmselgelt on internet läbistanud meie igapäevaseid elusid niivõrd tugeval kombel, et pooleldi naljatlevalt (ja mõnikord tõsiseltki) on hakatud rääkima WiFi-ühendusest kui inimõigusest. Pigem tekib langus sellest, et niivõrd suur osa ühiskonnast on juba internetti ühendatud, et kuskil enam pole võimalik juurdekasvu teha. Küll aga on oluline osa maailmast sellises reaalsuses, kus internet pole veel kõikvõimas ja tervet ühiskonda ümbritsev elektrooniline sidevahend, vaid pigem on tegu lootuskiirega, mis taamal terendab.

Internetil on niivõrd palju sotsiaalset sidusust tekitavaid häid komponente, et see muudab sidevõrgu tõeliselt atraktiivseks inimestele, kes elavad pigem vaesemalt väikesema sissetulekuga riikides. Esiteks võimaldab see pidevat suhtlust oma perekonna ja sõprade-tuttavatega. See on tõeline väärtus, kuna kehvade transpordiühenduste ja puuduliku infrastruktuuriga keskkonnas on vaba sidepidamine väga suur asi. Teiseks annab see inimestele võime uusi asju kergesti selgeks õppida, sest suur osa pingutusest ei tule mitte välistest, vaid pigem hoopiski sisemistest teguritest nagu motivatsioon, huvitatus jm.

Seepärast võimegi üha rohkem rääkida arenguriikide internetipõhisest revolutsioonist. Teataval määral on see hakanud juba pihta, sest nutiseadmete pealetung on olnud Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aasias tõeliselt tormiline. Huvitav on seejuures fakt, et suur osa inimestest külastavad internetti mobiilsete seadmete kaudu, mitte sülearvutite või lauaarvutite abil. Kõvasti odavam on osta endale algtaseme nutitelefon võrreldes rüperaalide või mänguritele mõeldud arvutitega. Pealegi on sideteenused arenguriikides selle koha pealt piisavalt levinud, et võimalik on kasutada 3G või muid netis surfamist võimaldavaid võrke.

Firmadel, mis on suunatud ekspordile arenguriikidesse, tasub mõtlema hakata sellele, kuidas teha oma teenused ja tooted võimalikult lihtsasti kättesaadavaks interneti kaudu. Tegu pole enam piirkondadega, mis oleks justkui maakaardilt välja lõigatud. Pigem toimub seal jõudsalt protsess, mis on lääneriike juba üle kümne aasta võimsal kombel mõjutanud.